Kõigepealt tahaksin Teile meelde tuletada, et juba homme loosin välja kolm komplekti DIOMINA tooteid. Nende põnevate toodetega saate tutvuda koduleheküljel - http://diomina.com/. Loosimine aga toimub blogi FB lehel - Kerli Lifestyle. Liitu grupiga ja saad teada, mida loosimises osalemiseks vaja teha on (vihjeks võin öelda, et midagi keerulist siin pole!). Kui aga loosiõnn Sinule ei naerata ja soovid neid siiski endale soetada, siis Tartu inimestel on võimalik neid minu kaudu saada käest-kätte. Võta julgelt ühendust. :)
Mis siis vahepeal on toimunud. Emadepäeval käisin maal. Superilus ilm oli ning nautisime seda aias grillimisega. Kogu pere oli koos ja veetsime mõnusasti aega. Ema on siin vahepeal käinud sefiiritordi ja sushi koolitusel (no ütlemata tubli on ikka!) ning tegi emadepäevaks mõlemat. Sushiga aitasime ise ka kaasa ja saime kõik mõned rullid kokku keerata. Toorjuust, soolalõhe, külmsuitsu lõhe, avokaado, suitsukana, mango, kurk, lumekrabi, seesamiseemned - peab mainima, et ülimaitsvad said! Ja sefiiritordist ei hakka üldse mitte rääkimagi!
Igal juhul oli maal mõnus nagu alati. Kui kogu pere on koos, tekib südamesse alati selline hea soe tunne, õnnetunne. Olen nii rõõmus ja tänulik, et mul on nii ühtehoidev ja armastav perekond!
Kui ma maale lähen tavaliselt ühe kotiga, siis nagu alati tulen ma tagasi palju suurema koormaga. Õnneks sain tagasi autoga. Täiendasin oma sügavkülma varusid külmutatud marjade ja seentega (kevadkogritsad!). Ema oli teinud sõira, pasteeti, sülti ja loomulikult leiba (jällegi ülim tublidus!)! Kõike sain kaasa, ka oma lemmikut - puuviljaleiba. Lisaks veel kuus karpi kodukana mune (endale jätsin siiski vaid kolm). No vaadake vaid, kui pirakad need munad on. Ja kui ilusa kollase omleti nendest saab.
Lisaks andis tädi mulle multikeetja. Ta oli kunagi tükk aega tagasi selle endale ostnud, aga kasutust polnud veel leidnud. Kusjuures olin just nädal tagasi natukene uurinud nende kohta ja mõtlesin, et selline asi võiks kodus olemas olla küll. Ja ei pidanudki kaua ootama. Tädi pakkus seda mulle, kuna olen selline suurem katsetaja toiduga. Nüüd ongi mul köögis uus abiline- multikeetja REDMOND RMC-M10. Minul leidis see kohe järgmisel päeval kasutust. Tegin rebitud teriyaki kana, mis läks koos värske kraamiga röstitud kuklite peale. Ja täna, just praegu on masinas valmimas mehhikopärane rebitud kana, mis läheb käiku õhtul, kui valmistame sõbrannaga burritosid - täna siis teemaks Mehhiko köök (sellest lähemalt aga kunagi hiljem). Aroomide järgi võib aimata, et ka seekord tuleb sealt miskit head. Igal juhul olen juba hunniku retsepte välja vaadanud, mida multikeetjas teha. Riisi ja tatart on ka ülimugav seal teha - järgi proovitud!
Viimasel ajal olen siin blogis rääkinud rohkem toiduteemal ja trenni suhteliselt vähe puudutanud. Olen siin juba üsna pikalt ravimeid võtnud, kuid jalad annavad endiselt tunda. Pikemal kõndimisel või pikemaajalisel koormusel muutuvad kõõlused kangeks ja valulikuks, jalad surisevad ja tuikavad all. Teisest küljest on nad valulikud ja kanged ka hommikuti või siis kui pikemat aega istun. Ükspäev käisin päris pikalt jalutamas ja Polari kell luges üles 20 000 sammu. Järgmine hommik jalad tulitasid küll. Saan aru, et pean andma rohkem puhkust, aga praktikas on see väga raske. Selle nädala esmaspäeval käisin jõusaalis, kuid tegin seal vaid aeroobset - veloergomeeter. See nädal pole enam saalis käinud. Arutasin treeneriga ka ja võtsin selle nädala jõusaalivabaks. Trenni olen teinud kodus. Võib ju mõelda, et ülakeha saab ikka saalis treenida eksole. Eelmise nädala neljapäev käisingi õlatrenni tegemas, kuid trenni lõpus oli ikkagi tunne, et kutsun takso endale järele. Saalis on ikka tatsamist ühe masina juurest teise juurde, trepist üles-alla. Ja lõpuks tuleb seda tatsamist tööpäevadel päris palju. Rullimine ja venitamine on aidanud aga see kangustunne tuleb üsna ruttu jälle tagasi. Valest kõnnimustrist on kogu alajäseme lihased valulikud. Korralikku jalatrenni ei saa ilmselt pikka aega veel teha, sest tunnen, et hüppeliigeste stabiilsus on vähenenud ja korralikku tunnetust pole. Eelmise aasta augustis tegin kükki nii, et jalad all surisesid ja see polnud üldse mitte hea. Esmaspäevast olen uuesti saalis ringi liikumas.
Kusjuures mina selle nädala pärast üldse ei muretse. Tunnen, et tegelikult tegi see jõusaalivaba nädal mulle head. Olen rohkem muude asjadega tegelenud ja tunnen, et lõpuks olen enamvähem järje peal ja kuidagi kergem tunne on. Lisaks olen saanud tegeleda muude hobidega ja üleüldse oma mõtteid korrastanud. Hiljaaegu sain ühe tellimuse makramee paljajalu sandaalidele. Ma polnud tükk aega oma käsitöötarvikuid välja võtnud ja nüüd oli selleks jälle põhjus. Üks kaunis pruut soovis nii endale kui ka oma pisikesele tütrele pulmadeks paljajalu sandaale. Lubasin siis selle nädala jooksul teha valmis ühe näidistöö. Kuna oli vaja mõningaid tarvikuid juurde osta, seadsin ükspäev oma sammud Kuukivi helmepoodi. Alati kui sinna poodi satun, hakkavad mul ideed jooksma ja tahaks kõike ostukorvi haarata. Seekord võtsin asja mõistusega ning ostsin vaid vajalikud nöörid ja mõned pärlid. Selle meisterdamisega on mul alati nii, et hakkan jooksvalt disaini mõtlema. Tööga alustades pole mul õrna aimu ka milline see lõpuks välja näeb. Nii ma sattusin üks õhtu hasarti ning ei saanud enne tööd käest panna kui olin selle valmis saanud. Ainult viimistlus veel vaja teha. Lõpetasin töö kell pool neli öösel! Ise jäin rahule ja kliendile ka meeldis. Õige töö tuleb natukene teistmoodi - ainult ühes toonis. Lisasin ehtele ka roosat kvartsi - ikkagi armastuse kivi! :)
Varsti on ka Teil, mu kallid lugejad, võimalus võita endale üks suvine jalaehe! Hoian Teid kursis :)
