neljapäev, 25. jaanuar 2018

Väljakutse

Hei armsad lugejad!

Nagu te juba teate, siis mina käisin pühapäeval Õnneliku elu konverentsil mõtteid ja teadmisi kogumas. Peagi kirjutan Teile lähemalt, mis ma sealt endaga kaasa sain, kuid täna tahaksin Teile rääkida kolmekuulisest väljakutsest. Väljakutse grupp alustas juba eelmise aasta novembris. Miks ma sellest just nüüd kirjutan? Olen ikka endiselt fitnessiga seotud ja sellest huvitatud ja tean, et väga paljud, kes võistlevad kevadel, on juba läinud dieedile. Nüüd on paras aeg väljakutse vastu võtta, et dieet oleks võimalikult kerge ja Sul jaguks energiat ka defitsiidis olles. Räägin siis lähemalt.



Olen Teile juba rääkinud, mida kujutavad endast seedeensüümid ja et tänapäeva toitumisstiili juures on täpsem ütlus "Sa oled see, mida seedid", mitte "Sa oled see, mida sööd". Ka konverentsil tuli sellest juttu, sest enamus teemad just puudutasidki toitumist ja selle mõju meie organismile. Küll aga sööme me niivõrd palju töödeldud ja kuumutatud toitu, et me ei suuda maksimaalselt toidust kõike vajalikku kätte saada, kuna meie organism kannatab seedeensüümide puudulikkuse all. Ka toidutalumatus on üks märke, et keha organismis on puudu teatud ensüümid, mis aitaksid meil toitu lagundada. Seedeensüümid on ilmselt number 1 toidulisand, mida võiks iga inimene kasutada. See on võib-olla ka ainuke toidulisand, mida me vajame. Isegi kui me sööme palju toorest toitu, siis me ikkagi ei tea kui palju seal ensüüme on. Me ei tea kunagi täpselt,  mis tingimustes on poelettidel saadavad köögiviljad, juurviljad, puuviljad kasvatatud. Kui paljud meist reaalselt jõuavad osta ja ostavad öko- ja mahetooteid. Mina hakkasin juba mõnda aega tagasi kasutama Enzymedica seedeensüüme. Kui Sa tahad lugeda, kuidas need mulle mõjunud on ja mis muutusi olen tähele pannud, siis SIIN on minu selleteemaline postitus. 

Enzymedica enda koduleheküljel on ka nüüd pisike lugemisnurk, kus on väga palju häid ja põhjalikke artikleid, kui soovid ensüümide kohta rohkem teada saada. Eks erinevaid ensüüme on turul palju ja toitumisnõustaja Teele Teder kirjutas hiljuti põhjaliku artikli, kuidas valida parimaid seedeensüüme. Kui soovid seda lugeda, siis vaata SIIA. Kindlasti soovitan ka vanemaid artikleid lugeda. 

Teele Teder on ka VÄLJAKUTSE kampaania eestkõneleja. Teele kutsub kõiki proovima kolm kuud ensüümiderikast elu, tänu millele saavutad parema vormi, tunned ennast kergemalt ja märkad suuremat energiat. Nagu juba mainisin, siis väljakutse alustas juba eelmine aasta. Olen juba päris mitu tuttavat kutsunud väljakutses osalema ja olen saanud niivõrd positiivset tagasisidet. Mitmed on väljendanud tänulikkust, sest polnud varem seedeensüümidest kuulnudki ja nüüd kui on hakanud neid kasutama, tunnevad end suurepäraselt. Liitu ka Sina Facebooki grupiga ja võta väljakutse vastu. 



Koduleheküljel on olemas ka osalejate meelespea, kus on täpsem info, kuidas seedeensüüme kasutada. Ostes korraga kogu kolmeks kuuks vajamineva koguse, saad 10% allahindlust kasutades sooduskupongi „VÄLJAKUTSE“. Väljakutse komplekti saad endale soetada SIIT.  Ära unusta siis ka grupiga liituda ja oma kogemust teistega jagada. Mine liitu kohe ja loe teiste kogemusi seoses ensüümidega. 

Minu üks tuttav oli algul pisut võib-olla skeptiline. Aga kirjutas hiljuti grupis: "Minul teine purk juba kasutusel! ASI TOIMIB ise kah ei usu aga päriselt minu puhul toimib siis toimib teistel kah!!!!!!"

Kõik kes Te juba olete dieedil, siis kogemust jagab ka üks bikiinifitnessiga tegelenud neiu: "Kuna loen siin huvitavat tagasisidet ensüümide kohta, jagan ka oma kogemust. Tegelen aktiivselt spordiga ning ensüüme kasutasin apteegist juba ka varasemalt, enne Enzymedica tootega kokkupuudet.....aga Enzymedicat jäin kasutama.....miks???! Sest see tôesti on mu elu ilusamaks teinud. Osalesin bikiinifitnessi vôistlustel sel sügisel ning dieediperiood oli kaks kuud ... suht raske.... kuni Arigato tutvustaval üritusel kohtusin Enzymedicaga ja môtlesin proovida, iga toidukorra juurde ja mis juhtus??.....mul oli megalt energiat, hea ja kerge olla, väsimus vähenes märgatavalt ning isusid kohtasin harva, sain hea energiaga trenni teha ehk mulle tundus, et sain kôik toidust vajaliku energia kiirelt ning efektiivselt kätte keha kurnamata.....ja jôudsin kenas vormis lavale. Julgen soovitada ning kasutan ka edaspidi.....igaljuhul Enzymedica purk peab mul alati kotis olema ja iga hommik kontrollin, et see kindlasti olemas ka oleks ei tea miks!? Järelikult keha küsib. Kerget enesetunnet! ja ärge unustage liikuda."


Krista Lensin räägib oma kogemusest nii: "Kohe esimesel päeval tundsin, et isu vähenes ja tekkis täiskõhu tunne, mida mul tavaliselt pole. Arvestades kohustust toitu närida – mida ma tavaelus kahjuks üldse ei tee, pigem olen liiga kiire sööja, on muutunud mu toidukorrad rohkem nauditavamaks. Söön aeglaselt ja lõunatan rahulikult – võtan enda jaoks aega… Mulle nii meeldib see! Peale paarinädalast kasutust võin öelda, et mul on üleüldiselt kergem olla, kõht ei lähe punni ega valuta enam üldse nagu varem pidevalt peale sööki juhtus."

Tantsutreener Monika Tuvi: "Mina olen nüüd paar nädalat ensüüme kasutanud ja selles osas, et peale söömist on kergem olla ja ei ole enam seda rasket telliskivi tunnet kõhus (mis mind varasemalt kõvasti häiris), võin vist hõisata, jeiii!"

Kaotada pole midagi! :) 

Kas oled seedeensüüme varasemalt tarbinud? Mis on Sinu kogemused? Anna ka mulle teada, kui võtad vastu otsuse väljakutses osaleda. Jagame kogemusi! Küsimuste korral kirjuta mulle julgelt. 

Ilusat nädala lõppu! 

pühapäev, 7. jaanuar 2018

Õnnelik elu!

Ilusat uut aastat Teile armsad lugejad!

Minu 2018 aasta on alanud IMELISELT. Kohe aasta alguses võtsin nädalakese puhkust ja nautisin seda täiel rinnal. Täna saan veel pisut puhata ja juba homme ongi aasta esimene tööpäev. Peagi räägin lähemalt ka oma mõtetest seoses uue aastaga. Täna tahaksin Teid kõiki aga kutsuda üritusele, mis võiks uueks aastaks anda ühe hea alguse - Õnneliku elu konverents. 

Kes meist ei tahaks olla õnnelik ja terve inimene. Sisemina & Brena Fitness kutsuvad 21.jaanuaril veetma ühte põnevat terviseteadmisi täis pühapäeva, kus vaadatakse, kuidas vaimne ja füüsiline tervis omavahel paremini läbi saama panna ning muretult kõrgele eale ning igapäevategevustele vastu minna

Mind on alati huvitanud toitumine ja selle mõju nii inimese füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Mina ise usun, et me saame toitumise kaudu oma tervist väga palju mõjutada ning alati pole vaja haiguste või kasvõi lihtsalt kehva enesetunde ravimiseks tormata apteeki, et järjekordne kapsel või tablett alla neelata. Samamoodi usun ma, et mõttel on jõud ja tihtipeale võib valu olla vaid meie peas kinni. 

Mina igal juhul olen kohal ja ootan seda päeva põnevusega. Loodan, et saan konverentsilt palju uusi mõtteid ja teadmisi, mida oma elus rakendada. Olen juba praegu teinud palju pisikesi samme oma tervise heaks ja ma tunnen ennast suurepäraselt! Tahan ja soovin, et see jääks püsima. Ja see kõik on minu enda kätes. 

Konverentsil puudutatakse palju erinevaid teemasid ning rääkima tulevad lausa viis oma ala tipptegijat - Riina Raudsik, Liis Orav, Aigar Säde, Madleen Simson ja Kaja Keil. Enim ootan ehk Madleen Simsoni loengut allergiate, migreenide ja toitutalumatuste tagamaadest. Miks need on tänapäeval niivõrd levinud ja mis neid põhjustab? 

Mul on Teile ka üks suurepärane võimalus, mida lihtsalt ei saa kasutamata jätta. Saad pileti soetada endale eriti soodsa hinnaga, kui ostad selle enne 16. jaanuari ning kasutad tasumisel sooduskoodi VKKERLI. 





Rõõmsat esmaspäeva Teile ja tegusat nädalat!

Kohtume konverentsil! 

:)

esmaspäev, 25. detsember 2017

Imedeaeg. Mõtted. Unistused.

Imeline jõululaupäev on selja taga. Ma ei ole ammu siia kirjutanud, aga täna hommikul ma tegin kella seitsme paiku silmad lahti ja und enam ei tulnud. Peas tiirlesid mitmed mõtted ning tundsin, et täna tahaksin ma neid Teiega jagada. Kas teate. Ma tunnen ennast praegu kõige õnnelikuma inimesena siin maamuna peal. Aasta lõpp on olnud imeline! Ma ei osanud sellist jõuluaega oodata ega loota, aga ilmselt seetõttu ongi see niivõrd eriline. 

Eelmise aasta lõpus ma arvasin, et olen valmis jätma kõik vana selja taha. Aga ma polnud. Mitmed sündmused, mitmed inimesed jäid mind veel pikalt kummitama, hinge piinama. Kusagil alateadvuses olid nad endiselt olemas ja ilmutasid end mitmeid kordi veel ka selle aasta sees. Täna ma tunnen, siiralt tunnen, et nüüd ma olen valmis nendest lahti laskma. 

Juba mõnda aega tunnen, et olen leidnud rahu. Ma olen taas leidnud üles selle rõõmsa ja särasilmse Kerli, kes usub imedesse, armastusse, headusesse, soovide täitumisse. Eks ta andis enda olemasolust mulle ikka aegajalt märku, aga tal oli raske jääda püsima. Nüüd on ta olnud minuga juba pisut pikemat aega ja ma loodan, et ta jääb.




See aasta on olnud tohutu eneseareng. Paljusid oma muresid olen siin jaganud, aga mitmed olen jätnud ka enda teada. Olin vahepeal üsna sügavas augus, kus tundsin, et tahaksin kogu maailmast mõneks ajaks eralduda. Tagantjärgi mõeldes leian, et see periood oli minu jaoks vajalik, sest ilmselt selle kogemuseta poleks ma praegu see inimene, kes ma olen praegu. 

Ma ei tea kas ma päris üksinda oleksin sellest august nii ruttu välja saanud, aga minu õnneks olid minu ümber inimesed, kel on suur süda ning kes tunnevad rõõmu aitamisest, andmisest ja seda ilma midagi vastu ootamata. Andmisrõõm on see. Täna Teie peale mõeldes tuli lausa pisar silma,. Ärge muretsege, see oli õnnepisar. Ma olen väga tänulik, et Te minu elus olete ja ma siiralt loodan, et te jääte. Ma luban, et ma hoian Teid.

Minu teekond hingerahu leidmiseni ei ole olnud kerge. Samuti pole see tee olnud ka sirge, vaid käänuline ning koos tõusude ja langustega. Ma olen korduvalt mõlgutanud mõtteid päeviku pidamisest. Kui minu armas sõbranna rääkis, kuivõrd palju see teda aidanud on, siis otsustasin ka märkmiku ja kirjutusvahendi kätte võtta. See oli 27. oktoobri hommik kui kirjutasin oma esimesed tänulikkuse punktid. Nüüd võtan iga hommik oma märkmiku kätte ja kirjutan üles kolm asja, mille üle olen tänulik (pean siiski tunnistama, et jõuluperiood on mõni hommik kirjutamine vahele jäänud, kuid selle asemel olen teinud seda oma mõtetes). Kas teadsid, et tänulikkuse päeviku pidamise kohta on tehtud ka mitmeid uuringuid ning on leitud, et see tõstab õnnelikkuse skoori. Algus ei olnud lihtne ja pidin pikalt mõtlema. Nüüd tuleb see kergelt, sest oskan olla tänulik ka kõige lihtsamate asjade eest. Näiteks olen tänulik, et hingan. Olen tänulik maitsva hommikupudru eest. Paar päeva tagasi kirjutasin, et olen tänulik selle üle, et mu elus on nii palju, mille eest olla tänulik. Ma tõesti tundsin seda ja see tunne oli niivõrd hea. 

Õhtuti aga mõtlen oma päeva üle järele. Võtan oma märkmiku kätte ja kirjutan üles vähemalt kolm asja või hetke, mis minu päeva tegid rõõmsamaks. Olgu selleks siis hea trenn või kellegi armsa inimese soe kallistus. Mõni kordaminek, kohtumine uue inimesega või kellegi head sõnad Sinu pihta. Ka see ülesanne tundus mulle alguses keeruline, sest mõni päev nagu kohe kuidagi ei tulnud midagi mõttesse. Mõni päev läks nii ruttu õhtusse, et ei jõudnudki märgata. Sellegipoolest püüdsin ma alati midagi leida ning nüüd ma võin öelda, et võiksin õhtuti kasvõi terve lehekülje või kaks täis kirjutada, sest oskan rohkem märgata ja olen avastanud, et meie ümber on tegelikult niivõrd palju head. Tuleb osata vaid tähele panna!

Tänulikkus avab kõik südamed ja keerab lahti lukustatud väravad. Tänulikkus on lõpp-punkt kui oled millestki tõeliselt aru saanud. Hetkest, mil suudad tunda sügavat tänulikkust, vabaneb sinust tugev loomisenergia, mis toob sinu ellu uusi väljavaateid. Tänulikkus on tee külluse juurde igal tasandil. 



Ja nii ongi. Tunnen, et selle kahe kuu jooksul, mil olen päevikut pidanud, on minu ellu tulnud niivõrd palju head. Tänulikkuse tunne on järjest kasvanud ja kasvab veel. Ma tunnen küllust. Minu süda ja hing on täitunud rõõmuga.

Ma armastan oma tööd. Sellel aastal oli muidugi minu elus ka periood, kus läksin tööle vastumeelselt. Asi polnud aga selles, et ma oma tööd ei armastaks, vaid ma lihtsalt olingi sellises seisus, kus tahtsin olla ainult üksinda. Minu töö on aga klientidega ja väga olulisel kohal on suhtlemine. Siiski tunnen, et olen selle aasta jooksul oma tööl  palju arenenud ning seda mitmel erineval tasandil. Suurim rõõm on näha oma klientide juures edasiminekut ning saada head tagasisidet. Eesti inimene kipub ikka olema tagasihoidlik ja häid sõnu just väga palju ei jagata, hoitakse endale. Viimasel ajal aga olen just niivõrd palju saanud positiivset tagasisidet nii enda kui isiksuse kui ka töö kohta, mis ma teen ja ma olen selle kõige eest väga tänulik! Need sõnad teevad päeva kohe mitmeid kordi rõõmsamaks, mõnikord liigutavad lausa nii palju, et toovad pisara silmanurka. Need sõnad panevad mind tundma, et teen miskit õigesti. Minule lähedased ja kallid inimesed on samamoodi mind heade sõnadega üle valanud ja ma tahaksin ka Teid siiralt kogu südamest tänada! Te ei kujuta ettegi, kui palju need sõnad on mind liigutanud, minu elu mõjutanud!



Veel tahaksin rääkida mõtetest ja soovidest. Me kõik oleme lugenud, et mõtetel on suur jõud. Võin öelda, et alles nüüd ma taipan, et see on ka tegelikult nii. Kui sa mõtled, et Sul pole aega või raha, siis nii see saabki olema. Keskendudes aga rohkem aja planeerimisele ja lõpetades muretsemise raha pärast märkad mingi hetk, kuidas Sul tekib järjest rohkem vaba aega ning võib-olla tänu sellele ka rohkem raha. Kuid see on vaid üks üksik näide kuivõrd suur jõud on meie mõtetel. Minu jaoks on viimasel ajal toimunud väga palju müstilisi asju. Suuremaid ja väiksemaid. Näiteks üks hommik avasin oma karbikese, kus on hommikupudru maiustused ning avastasin, et seal pole enam tumedat šokolaadi ja mõtlesin, et peaksin ostma. Läksin siis tööle ja esimene klient, kes oli, tõi mulle tänutäheks ühe suure tumeda šokolaadi. Või kui pidasin töö juures lõunat ja mõtlesin, et küll on kahju, et midagi magusat ei võtnud kaasa. Läksin siis alla ning üks töökaaslane oli toonud maiustusi ja kringlit oma viimase tööpäeva puhul. Olen ka kogenud seda, et oma mõtete ja soovidega peab teinekord olema ka ettevaatlik. Ostsin endale ühe toiduajakirja ja see oli juba pikemat aega laua peal. Ühel teisipäeva hommikul vaatasin ajakirja ja mõtlesin, et huvitav millal mul on aega seda lugeda, et väga tahaks juba. Õhtul läksin trenni ja jalapressile raskusi peale ladudes libises üks 25kg ketas käest ja kukkus varba peale. Novembris ma alles käisin EMOs (sõrme tekkis põletik mis järjest süvenes ja oli vaja teha üks väike lõige sisse) ja nii ma siis sattusin see kuu sinna jälle. Õnneks olin ma ainuke järjekorras ja mind vaadati üsna kiiresti üle. Õnnetus oli üsna õnnelik, sest luumurdu ei olnud. Jäin kõigest varbaküünest ilma. Järgmine päev olingi päev otsa kodus voodis, jalg kõrgemal, külmakott peal ja oleks olnud võimalus ajakirja lugeda. Selleni ma siiski ei jõudnud, sest meisterdasin käevõrusid. 



Soovid. Me kõik oleme soovinud. Mõned soovid on pisut suuremad kui teised. Kuidas aga soovid täituksid? Soovid saavad täituda siis, kui suudad lahti lasta hirmudest ja kõigest muust negatiivsest. Soovid tuleb teele saata, soovima peab kogu südamest. Soovid saavad täituda, kui sa täidad enda hinge armastusega, vabadusega ja õpid elama iseendale, õpid armastama iseennast. Mina olen seda teinud. Olen oma soove korduvalt teele saatnud, olen neid ka kirja pannud. Nüüd, kus ma olen taaskord leidnud iseenda, on minu soovid ka täitunud. Tuleb olla kannatlik, tuleb unistada, mitte alla anda. Kõik mis Sa soovid, tuleb Sinuni õigel ajal. Mõnikord jõuab see Sinuni just siis, kui sa seda kõige vähem oskad oodata. Tuleb olla tähelepanelik, see ära tunda ja mitte lasta sel mööda minna. 



Järgmine teema on tervis. Tervis on oluline ja seda tuleb hoida! Kui Sa oled minu blogi ka varasemalt lugenud, siis Sa juba tead, et olen mitmete probleemidega kimpus olnud. Mul pole ükski aasta nii palju terviseprobleeme olnud. Lisaks sellele, et hormonaalne tasakaal on olnud korrast ära ning see on mõjutanud kogu minu enesetunnet, on mul sellel aastal olnud ka mitmeid vigastusi. Suvel oli kannakõõluste põletik, mistõttu lonkasin väga pikalt ja tegelikult annab mõnikord siiamaani tunda. Põdesin esimest korda elus angiini. Vahepeal oli periood, kus mind painas brain fog. Nüüd viimase kahe kuu jooksul olen kaks korda EMOsse sattunud. Ma olen ju palju lugenud, et sellise probleemi korral (mõtlen siinkohal hormoonide olukorda ja verepilti) peaks andma oma kehale rohkem puhkust. Sööma palju ja treeningkoormust vähendama. Mina olen olnud aga suhteliselt jäärapäine ja vahepeal ei osanud kohe üldse oma keha kuulata. Enne jõule siin mõtlesin, et ju siis ma ikkagi pean kehale puhkust andma, kuna üks õnnetus ajab teist taga. Lisaks sellele tuli mulle palju jõulutellimusi (mul on ju kaks imelist hobi - makramee ja käsitöökosmeetika) ja kui ma oleks ennast ka trenni vedanud, poleks ma jõudnud nii palju tellimusi vastu võtta. Ja mina juba ei oska ei öelda. Mul on ju tohutult hea meel, et minu valmistatud ehted või tooted nii paljudele meeldivad ja minu soov oli, et jõuaksin kõigi Teie armsate tellimused ka täita!



Peaaegu iga minu vaba hetk läks meisterdamisele. Lisaks tellimustele tegin sel aastal ka lähedastele paljud kingitused ise. Mulle meeldib, kui saan kingitusi teha oma kätega, sest siis saan ma kingitusse panna kõik oma head mõtted ja soovid. Ja nii ma meisterdasin teinekord kaheni öösel, või tegelikult läksin pea iga päev nii hilja magama. Siis magasin viis tunnikest, ärkasin ja juba ma mõtlesin, et mis töö ma järgmisena ette võtan. Ja mul jagus energiat. Unetunde on selle kahe viimase nädala jooksul kokku ikka päris vähe. Aga ma tegin seda kõike suurima rõõmu ja elevusega. Ja ma tänan teid kõiki, kes Te olete mulle juba nii armsa tagasiside kirjutanud.

Pean tunnistama et ka toitumine on olnud selle tõttu hetkel väga kaootiline. Kui mul läks kõht tühjaks, siis tegin tavaliselt midagi kiiret. Teinekord sõingi vaid kaks korda päevas - hommikul üks toekas hommikupuder ja õhtul midagi kiiret. Myfitnesspali pole ka sellel perioodil kasutanud. Ma olen oma kehale äärmiselt tänulik, et ta on niivõrd hästi vastu pidanud ja ma lubasin, et pühadeperioodil annan talle korralikult puhkust. Pealegi on mul ka pärast aastavahetust üks nädalake puhkust. Ja minu keha tegi mulle hoopis ühe imelise üllatuse ja otsustas sellel kuul lõpuks teha ühe puhastuse. See toimus viimati eelmise aasta juunikuus. Ma olin väga üllatunud, aga rõõmus. Vaatamata ebamugavustundele ja valudele olen ma tänulik, et see juhtus. Olen seda ju pikalt oodanud, olen selle pärast muret tundnud. Mul on nii hea meel, et ma ei hakanud võtma lisahormoone vaid uskusin, et saab ka ilma. Seedeensüümid, vitamiinid, puhas toit, vesinikvesi, stressi vältimine, õnnehormoonid. Need kõik koos on aidanud ja teinud imesid. Kindlasti ma jätkan trenniga, sest mul on kindel eesmärk veel lavale jõuda! Samamoodi võtan oma toitumise jälle uuesti käsile, et ikka kaloraaži ülespoole saada.

Täna on meil terve pere koos. Teeme piparkooke, jagame kingipakke, naudime head toitu ja üksteise seltsi. Süda on soe ja täis rõõmu. Olen tänulik, et saan olla koos oma perega, kes on mulle tohutult kallid! Ma soovin ka Teile kõigile rahulikku pühadeaega. Olge tänulikud, hinnake seda mis Teil on ja olge avatud võimalustele!









pühapäev, 5. november 2017

Pühapäeva õhtu mõttemõlgutused

Jälle on üks nädal märkamatult lõpusirgele jõudnud. Istun ja mõtlen, et küll see aeg ikka lippab. Varsti ongi jõulud käes ja aasta läbi. Mõtlesin, et kasutan seda mõnusat vaikset pühapäeva õhtut ära ja panen kirja mõned mõtted. 

Kõigepealt natukene tervise teemadel. Paljud on minult küsinud, et kas olen korda saanud ja mis seis on. Käisin vahepeal arsti juures ja sai jälle üks põhjalik vereanalüüs tehtud. Arst ise ka imestas, et üldine verepilt on väga hea ja ka maks töötab hästi (aasta alguses olid mõned näitajad veidi kehvad ja kahtlustati, et võib olla midagi maksaga). Imestas ka seda, et paljud näitajad on võrreldes aasta algusega ravimideta palju paremaks läinud. Aga hormonaalse poole pealt on asi endiselt kesine. Kõik näitajad on madalad. Osad näitajad on isegi madalamad kui aasta alguses. Kuna mul pole juba üle aasta olnud ühtegi kuupuhastust, siis arvas arst, et peaks ikkagi alustama hormoonraviga. Lõpuks hakkab see kõik ju kogu organismi mõjutama ja liiga pikalt ei saa see kesta. Kirjutas mulle siis välja ravimi, mida määritakse naha peale. Mina aga üldse ei taha hormoonravi ja pole veel ravimit välja ostnud. Naised, andke nõu. Kui on, siis jagage kogemusi. Võite mulle ka privaatselt kirjutada. Olen ise natukene nõutu ja ei teagi mis oleks õigem teha. 

Üldine enesetunne on aga enamjaolt hea ning olen palju rõõmsam ja positiivsem, emotsionaalselt stabiilsem kui mõned kuud tagasi. Tunnen rõõmu väikestest asjadest ning ei ärritu enam nii kergesti pisiasjade peale. Mul on varasemalt mitmeid kordi olnud mõttes hakata päevikut pidama. Sain selle mõtte ühelt armsalt inimeselt, kes on mulle üldse nii palju positiivset energiat andnud (ilmselt kui Sa seda loed, siis Sa tunned ennast ära). Mul on hommikuti nüüd üsna kindel rutiin ning selle rutiini üheks osaks on päevik - kirjutan üles kolm asja, mille üle olen tänulik. Need võivad korduda, oluline on kirja panna just need mõtted, mis sel hommikul tekivad. Õhtul mõtlen päeva üle järele ning kirjutan üles vähemalt kolm positiivset mõtet või sündmust, mis tegid minu päeva paremaks. Varem olen nende asjade peale ainult mõelnud, kuid kirja panemine mõjub kohe eriti hästi. Usun, et tänu sellele olengi hakanud enda ümber märkama rohkem positiivset. Alustan juba hommikut heade mõtetega ning need saadavad mind kogu päeva. Leian, märkan ja hindan rohkem ka kõige tavalisemaid ja pisemaid asju - jalutuskäik värskes õhus, rõõmsad inimesed minu ümber, tänulikud kliendid, maitsev toit, ilus loodus, soe kallistus. Minu arvates on füüsilise tervise eest hoolitsemine palju kergem kui vaimse, ning seetõttu kipubki vaimne pool paljudel unarusse jääma ja stress on kerge tekkima. Stress omakorda mõjutab negatiivselt ka füüsilist tervist. Eile vaatasin ühe armsa naise vlogi, kus ta toob välja 5 tervislikku harjumust, millega toetada nii füüsilist kui ka vaimset tervist. Videos tugineb ta ka erinevatele teaduslikele artiklitele. Vaata videot SIIT  ja alusta ka Sina juba täna! Mina olen mitmed harjumused juba omaks võtnud ning tunnen end palju paremini! 




Toitumine ja trenn on minu elus endiselt tähtsal kohal. Ma armastan toitu. Mulle meeldib retsepte katsetada ja tuua toidulauale erinevaid maitseelamusi. Enamjaolt kasutan ikka MFP-i, et jälgida oma kaloraaži ja makrotoitaineid. Mõned päevad võtan lihtsalt vabamalt ning mõnikord ei sisesta ühtegi toidukorda sisse. Olen järk järgult oma kaloraaži tõstnud ja hetkel söön umbes 2300kcal. Sealjuures on kehakaal säilinud. Kaalun enamvähem sama palju kui augustis, kui sõin umbes 1900kcal. Eesmärk on kaloraaži veelgi kõrgemale saada. Ise tunnen ka, kuidas keha kohaneb kõrgema kaloraažiga ja lausa nõuab veel rohkem toitu. Toidulaud on ikka enamjaolt võimalikult puhas, kuid ma ei keela endale midagi. Kui ikka tuleb jäätise isu, siis lähen ja ostan ja söön. Pigem isutab aga just tervisliku toidu järele - omlett ja värske salat, mõnusalt tummine supp, chilli, karri jne. Nagu ma olen juba ka varem maininud, siis maitsemeeled on muutunud. Viimasel ajal on aga siiski mitmed korrad pitsa mõttes olnud. Täna käisin pärast jalutuskäiku Rimis ja seal olid üliilusad ja küpsed mangod, soodushinnaga ka veel. Ostsin ühe ja kohe tekkis mõte teha üks troopiliste maitsetega puder. Võrratult hea sai - kaerahelbed keedetud natukese kookospiimaga, peale kookospalmisuhkruga karamelliseeritud banaanid, kookoshelbed, mango, tume šokolaad. Kui sellist putru saab, siis ei tekigi isusid poekraami järele. Pigem sööksin mitu kaussi seda putru kui tahvli šokolaadi või paki küpsiseid. 



Trennis käin endiselt neljal korral nädalas. Tunnen, et vaikselt ikka tuleb jõudu juurde ja lihas areneb. Kus ta pääseb - järjepidevus peab lõpuks tulemusteni ju viima. Mõni trenn on parem kui teine. Mõni päev on mind-muscle connection ülihea, teinekord aga kohe üldse ei õnnestu. Mõnikord on tunne, et oli ülihea trenn ja sai maksimaalselt pingutatud, aga järgmine päev või isegi mitte ülejärgmine päev ei tunne lihasvalu, täitsa null. Teine kord aga tunnen, et oli kehva trenn, aga järgmine päev annavad lihased ikka korralikult tunda. Seega trennijärgse lihasvalu järgi ei saa küll hinnata, kas oli nüüd hea trenn või mitte. 28.oktoober toimusid Tallinnas Eesti Meistrivõistlused kulturismis ja fitnessis. Alles see oli kui astusin ise lavale, kõigest aasta tagasi. Seekord aga olin publiku seas kõigile omadele kaasa elamas. Tahaksin kõigile öelda palju õnne! Igaüks, kes lavale jõudis, on võitja. Mõnel läks pisut paremini kui teisel, aga kõik on tubli töö ära teinud ja ennast igatepidi ületanud. Mul on hea meel, et ma sain minna võistlusi vaatama, sest see motivatsiooni kogus, mis ma sealt kaasa vedasin, on üüratu! Mul oli selline elevus sees. Pärast oli tunne, et läheks KOHE jõusaali lihaseid kasvatama ja poseerimist ning I-kõndi harjutama. Igal juhul tahan uuesti lavale!!! Enne tuleb aga jõusaalis veel korralikult vormida ja vaeva näha. Olen veidi sirvinud eelmise aasta pilte ja mulle tundub küll, et natukene on juba arengut olnud. Praegu on küll muidugi rasvakihikene peal, aga mingit aimu ikka saab. 




Homme on õnneks puhkepäev ja lähen tööle vaid oma trenni andma. Homseks on plaanis sõbrannaga taaskord üks rahvusköök ette võtta - Montenegro. Mina aga pole veel siia Mehhiko köögi retseptegi lisanud, kuigi ma ju lubasin. Iga kord kui siia kirjutan mõtlen, et peaks seda tihedamini tegema. Mulle meeldib see, aga tihtipeale on muid toimetusi nii palju, et lihtsalt ei jagu aega. Teinekord kui aga on aega, siis olen väsinud ja noo väsinud peaga jutt ei taha joosta. Endiselt püüan seda viga parandada ja järjepidevamalt postitada. Võib-olla läheb kunagi ikka õnneks. 

Loodan, et Teil oli ka mõnus pühapäev ja saite end ikka nädalavahetusel välja puhata, et alustada uut nädalat energiliselt ja positiivselt.

Häid mõtteid soovides!
:)


pühapäev, 15. oktoober 2017

Palju maitsvaid retsepte - järgi proovitud!

Heihei! 

Instagramis on vist mõned juba aru saanud, et mulle väga meeldib köögis vaaritada ja uusi retsepte katsetada. Muudkui aga tuleb story'sse toidupilte. Vahepeal see uute retseptide otsimise ja katsetamise tuhin kadus ära, kuid nüüd on jälle tagasi tulnud. Põhiliselt otsin retsepte pinterestist. Mõtlesin siis, et mis ma ikka neid retsepte vihikusse kirjutan vaid toon parimad palad ka siia. Teinekord on endalgi hea uuesti üles otsida. Viimasel ajal olen kohe eriti maitsvate retseptide otsa sattunud. Seekord on põhirõhk magusal. 

KAERA-KÕRVITSA PANNKOOGID


Jagasin seda retsepti ka instastory's. Ükspäev aga avastasin et olin pildi pealt ühe tähtsa komponendi unustanud - jahu. Olin just ühe suure kõrvitsa püreeks teinud ning mõtlesin, kuhu seda lisaks supile ja pudrule veel võiks lisada. Kuna oli ilus pühapäeva hommik, siis tulid mõttesse pannkoogid. Originaalretsepti kahjuks enam üles ei leia. Pannkoogid said aga ülimaitsvad!

  • 40 g täistera kaerajahu
  • 55 g Valio Gefilus maitsestamata jogurtit
  • 55 g kõrvitsapüreed*
  • 1 muna
  • 45 ml Alpro magustamata mandlipiima
  • 1/2 spl Steviat
  • 1/2 tl kaneeli
  • 1/4 tl ingverit
  • näpuotsaga muskaati või vürtspipart
  • 1/2 tl küpsetuspulbrit
*Kui kõrvitsapüreed pole, siis asenda see mõne muu püreega (mango, õun, ploom) või purustatud küpse banaaniga. 

Sega kõik ained omavahel. Kõige viimasena lisa küpsetuspulber. Lase taignal seista pool tunnikest ja seejärel küpseta keskmisel kuumusel pisikesed pannkoogid. 

See kogus pannkooke annab 260kcal (C28,F9,P14).

Mina otsustasin pannkookidest torni laduda, päris kõrge torn sai ja mitu korda tahtis ümber kukkuda. Torni ehitamiseks kasutasin Alma mustikamaitselist Kreeka jogurtit. Lisandiks veel natukene vahtrasiirupit, mustikaid ja banaani. 



LAHJA TOORJUUSTUKOOK


Kunagi ammu juba sai SEE retsept to do listi lisatud. Millegipärast jäi tegemata ja leidsin alles hiljaaegu selle uuesti üles. Üks ütlemata lahja variant toorjuustukoogist, aga vägaväga maitsev. Eriti hea oli see kook ülejärgmisel päeval. Kirsikastet mina ei teinud vaid serveerisin seda omatehtud hapuka kreegimoosiga - super!

PÕHI:
  • 95 g küpsiseid (kasutasin tavalisi Kalevi šokolaadiküpsiseid)
  • 12 g kookosrasva
KATE:
  • 400 g Alma rasvatut kodujuustu (0,1%)
  • 200 g lahjat toorjuustu (kasutasin Exquisa fitline toorjuustu)
  • 3 muna
  • 30 g täistera nisujahu
  • 70 g steviat (või muud magustajat)
  • pisut soola
  • 100 g maitsestamata jogurtit (kasutasin Valio gefilus laktoosivaba jogurtit)
Purusta küpsised ja sega sulatatud kookosrasvaga. Pressi vormi põhja (kasutasin 18cm läbimõõduga koogivormi) ja eelküpseta 160C juures 15 minutit. Samal ajal blenderda kodujuust ühtlaseks (või kasuta saumikserit). Lisa kõik ülejäänud ained ja sega ühtlaseks. Vala eelküpsetatud põhjale ja küpseta kooki veel 60 minutit. Lülita ahi välja ja hoia kooki ahjus veel tund aega. Tõsta ahjust välja ja lase jahtuda. Pista külmkappi ja ideaalvariandis maiusta alles järgmisel päeval. Ja nagu juba mainisin siis soovitan serveerida koos mõne hapuka moosiga. 

100g koogi kohta 130kcal (C11,4/F4,4/P11,2)



TOORJUUSTU GLASUURIGA PORGANDI-ANANASSI KOOK 

Eile avastasin, et külmkapis on lahtine ananassikonserv, mis oleks vaja ära kasutada. Kuna täna käisin õel külas, siis oligi hea põhjus üks maitsev kook külakostiks kaasa küpsetada. Leidsin veel ka porgandeid ja ühe paki toorjuustu. Pikema mõtlemiseta läks käiku SEE retsept. Mina kasutasin kattes tuhksuhkru asemel karamellise mekiga palmisuhkrut pooleks steviaga. Porgandikoogid on mulle alati meeldinud. See kook lõhnas nii hästi, nagu jõulud (kaugel needki enam on eksole). Ka õetütar sõi seda suure isuga. Mõnusa tekstuuriga kook - mahlane ananass, krõmpsud kreeka pähklid, kreemjas karamellise mekiga kate. 

KOOK:
  • 250 g täistera nisujahu
  • 2 tl küpsetuspulbrit
  • 1/2 tl soola
  • 2 tl kaneeli
  • 1/2 tl ingverit
  • 1/4 tl muskaati või vürtspipart
  • 1/4 tl nelki
  • 100 g palmisuhkrut
  • 40 g oliiviõli
  • 130 g Alma kreeka jogurtit
  • 3 muna
  • 180 g purustatud ananassi omas mahlas 
  • 300 g peenelt riivitud porgandit
  • 70 g hakitud kreeka pähkleid
TOORJUUSTUGLASUUR:
  • 200 g toorjuustu (kasutasin Philadelphia light 11%) 
  • 130 g kreeka jogurtit
  • 65 g steviat
  • 50 g palmisuhkrut
Sega omavahel kuivained. Vahusta eraldi kausis kookossuhkur koos õliga. Lisa jogurt ja sega ühtlaseks. Lisa ükshaaval munad, vahepeal mikserdades. Seejärel lisa kuivained ja sega ühtlaseks taignaks. Viimasenda lisa ananass, porgand ja hakitud kreeka pähklid. Sega ettevaatlikult ühtlaseks. Vala võiga määritud ahjuplaadile (või vormi). Küpseta kooki 180C juures 35-45 minutit. Tõsta kook välja ning lase täielikult jahtuda. Glasuuri jaoks vahusta kõik ained kuni suhkur on sulanud. Määri glasuur jahtunud koogile. Kaunista - mina kasutasin pohli, kreeka pähkleid, kookoshelbeid, kakaonibse. Neid ma makrodesse ei arvestanud. Ja pildil olev koogitükk on umbestäpselt 135g.

100g koogi kohta 212kcal (C26,6/F9/P6,9)



BBQ REBITUD KANALIHA JA KODUNE BURGER


Magusale lõpetuseks midagi soolast ka. Alates sellest ajast kui sain endale multikeetja olen korduvalt teinud rebitud kanaliha. Lemmik on mehhikopärane, aga täna mõtlesin, et proovin vahelduseks BBQ maitsega. Tavaliselt ostan korraga kilo kanafileed ja teen suurema portsu, sest see säilib külmkapis väga hästi (võib isegi ka sügavkülma panna portsjonite kaupa). Lisaks saab seda nii mitut moodi kasutada - burgeri ja tortillade vahele, burritod, koos riisiga, püreesupi peale, salati sisse. Pea igale poole sobib. BBQ retsept on kohe eriti lihtne ja multikeetjaga pole valmistamine ka teab mis keeruline. Lihtsalt kõik asjad ühte potti (isegi tükeldama ei pea) ja lased podiseda kolm tunnikest. Vahepeal saab muid toimetusi teha. Kui kolm tundi möödas, siis rebid kana kahvliga (kana lihtsalt ise laguneb laiali), segad korra ja lased veel 15 minutit podiseda. Nii mõnus mahlane jääb!

  • 870 g kanafileed
  • 250 g Salvesti BBQ mustsõstrakastet (teinekord prooviksin mõnda muud BBQ kastet, mis oleks pisut intensiivsema maitsega)
  • 50 g Itaalia salatikastet
  • 50 g pruuni suhkrut
  • 15 ml Worchesteri kastet
  • soola
Maitsesta kanafileed natukese soolaga ja aseta multikeetja anumasse. Sega omavahel ülejäänud ained ning vala kanafileede peale. Küpseta madalal kuumusel kolm tundi. Seejärel lõhu kanafilee kahvliga ribadeks ja lase veel 10-15 minutit podiseda. 

100g rebitud kanafilee kohta 131kcal (C11,8/F0,2/P20,6)

Meie tegime täna burgereid. Kasutasime Leiburi burgerikukleid, mis on minu arvates täpselt paraja suurusega. Vahele läks törts majoneesi, praetud sibulat, salatilehti, värsket kurki, hapukurki, tomat it (kusjuures veel koduaia oma - nii maitsev), röstsibulat.



Järgmine nädal juba uued retseptid. Ema käis täna külas ja tõi mulle kuldkollast kõrvitsat, suuri kodukana mune, kilekotitäis õunu, porgandit ja kartulit. Milline luksus! :)

Mõnusat pühapäeva õhtut ja tegusat uut nädalat! :)